vladimirp

     Kujuta ette, et Naatan Nohiku on su sõber, kes on just loonud ägeda tarkvaraprojekti. Ta on superpõnevil, aga samas ka veidi segaduses – ta tahab oma tööd jagada, kuid tahab ka veenduda, et keegi ei kasutaks seda valesti. Ta tuleb sinu juurde nõu saama, kuna ta teab, et oled alati heade soovitustega varustatud. Naatanil on kolm valikut: hoida oma koodi saladuses ärilise litsentsi all, jagada seda vabameelselt GPL litsentsiga või kasutada BSD litsentsi, mis on nagu "tee, mis tahad" silt tarkvaral.      Sa seletad talle, et ärilise litsentsiga läheb ta nagu aardekütt oma koodiga – hoiab selle endale ja võib selle pealt teenida, kuid see-eest jääb ilma laiast kasutajaskonnast, kes võiksid tema tarkvara parandada või täiendada. See on nagu oma lemmikmänguasja hoidmine ainult endale; keegi ei saa seda võtta, aga samas ei saa ka keegi teine seda paremaks teha.      Seejärel sa räägid talle GPLi maagiast – see on nagu tarkvara vabaduse võlur, m...

Tänapäeva kiiresti arenevas digitaalmaailmas on intellektuaalomandi õiguskaitse üha enam tähelepanu keskpunktis. Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Organisatsiooni ( WIPO ) mudel pakub laia valikut tööriistu loome- ja leiutustöö kaitsmiseks, alates patentidest kuni autoriõiguseni. Vaatamata nende olulisusele innovatsiooni ja kultuuri edendamisel, esitab digitaalajastu uusi väljakutseid, millega praegused süsteemid tihti toime ei tule. Autoriõigus, kui WIPO mudeli komponent, näib praeguses kontekstis üks paremini toimivatest mehhanismidest. See kaitseb loojate õigusi, lubades samal ajal teatud määral teoste vaba kasutamist hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel läbi erandite ja piirangute süsteemi. Autoriõiguse paindlikkus ja rahvusvaheline tunnustus teevad sellest olulise vahendi digitaalajastu kultuuriloomes. Vastupidiselt, patentide süsteem, eriti seoses tarkvara ja tehnoloogiliste leiutistega, vajab sügavuti reformimist. Patendisüsteemi praegune käsitlus, mis võimaldab laialdast pa...

Interneti kiire areng on muutnud paljusid aspekte meie igapäevaelus, sealhulgas seda, kuidas me suhtleme. 1990ndate alguses formuleeritud netiketi (internetietiketi) reeglid, millest paljud pärinevad Virginia Shea raamatust "Netiquette", on aastate jooksul kasvanud ja arenenud koos interneti endaga. Vaatleme kahte konkreetset netiketi käsud, et mõista, millised neist on ajaproovile vastu pidanud või isegi tähtsust kogunud, ja millised on muutunud vähem oluliseks või isegi iganenuks. Jäävalt Oluline: "Ole Inimene" Üks Virginia Shea netiketi käsudest, mis on ajaproovile vastu pidanud ja isegi olulisemaks muutunud, on "Ole inimene" (Remember the human). See käsib meil meeles pidada, et suhtleme reaalsete inimestega, mitte ekraanidega. Interneti anonüümsus ja distants võivad tihti viia dehumaniseerimiseni, kus unustame, et teisel pool ekraani on tõeline inimene, kellel on tunded. Tänapäeval, mil sotsiaalmeedia ja veebifoorumid on saanud suhtluse põhikanaliteks...